Kas armastajale on kõik lubatud? Kuidas jõutakse enesepettuselt teise inimese petmiseni? Kas aega saab tagasi pöörata, et elada uuesti läbi elatud või elamata elu?
Need küsimused tulevad pähe, vaadates USA režissööri Zoe Eisenbergi romantilist draamat „See ei ole armastus?”, mis jõuab Tartuffi suurele vabaõhuekraanile kolmapäeval, 7. augustil kell 22.
Misha (Mitzi Akaha suurepärane rollisooritus) on 29-aastane naine, kes mugavustsooni takerdununa ei suuda eluga edasi minna. Ta on valinud pingevaba töö kohalikus kinos ning väldib suhteid ka oma perekonnaga. Näib, nagu puuduksid tal nii ambitsioonid kui unistusedki. See tardumus puruneb, kui Mishasse armub 18-aastane sportlasest tudeng Jake (Laird Akeo). Ekslikult peab noormees veetlevat naist oma eakaaslaseks. Et kindlustada oma õnne, ei räägi Misha Jake`ile tõtt. Nii arenebki valel püsiv suhe.
„Kui ma olin 29-aastane, ajas üks keskkoolipoiss mind teismelisega segi ja kutsus mind peole,” ütleb Zoe Eisenberg Tartuffile antud intervjuus oma filmi lähteimpulsi kohta.
Kuidas leidsite oma filmi Mitzi Akaha?
Leidsin ta üllatuslikult Instagramist, kuhu üks sõber oli teinud postituse teise projekti kohta, milles Mitzi oli osalenud. Seejärel vaatasin kõike, mida temast leida suutsin, nii et olin tema pärast juba väga elevil, enne kui palusime tal osaleda proovivõtetel. Ta tegi prooviesinemise ära ja saatis mulle armsa kirja oma seosest stsenaariumiga: me oleme mõlemad kolmekümnendates naised, keda pidevalt peetakse palju nooremateks, nii et ta mõistis loo nüansse. Kui nägin tema proovivõtet, olin täiesti kindel, et ta oli veelgi ideaalsem Misha kui see, kelle olin kirjutanud. Režissöörile on see parim tunne. Tõeline kuldne tunne.
Projekt seises seejärel kaks aastat Covid-19 tõttu, nii et ta oli projektiga seotud mitu aastat ja ma veetsin selle aja stsenaariumi ümber kirjutades, jagades seda temaga ja rääkides sellest. Kohandasin Misha tegelaskuju mitmeid elemente, et need vastaksid Mitzile, näiteks et ta oli endine iluvõimleja, kes pidi sellest alast loobuma või et ta oli isa poolt jaapanlane, ema poolt aga juudi rahvusest. Selleks ajaks, kui me võtteplatsile jõudsime, tundus mõnes mõttes, nagu oleksime selle isiku juba koos loonud ja ma toetusin temale tugevalt kogu võtteperioodi vältel, kui vaja oli muudatusi teha.
Mis inspireeris teid Misha tegelaskuju loomisel? Kas lugu sai alguse karakterist või situatsioonist?
Jah, just situatsioonist! Kui ma olin 29-aastane, ajas üks keskkoolipoiss mind teismelisega segi ja kutsus mind peole. Kuigi keeldusin ja leidsin olukorra väga naljaka olevat, hakkasin seejärel mõtlema: milline naine oleks läinud? Millises eluetapis ta peaks olema, kui nurka surutuna ta peaks end tundma, et arvata, et see on hea võimalus?
Kas usute, et armastuse nimel on kõik lubatud? Kas tähtsam on õnn või ausus?
Minu jaoks seisneb aususe küsimus tegelikult selles, milline on minu ebaaususe mõju. Misha otsus mitte olla Jake´iga aus, et otsida oma õnne, lõppes sellega, et ta moonutas teda nii otseses kui ka ülekantud tähenduses. Mõju oli tõsine. Kuigi ma mõistan, miks ta selle otsuse tegi ja tunnen talle kaasa, oleks mul raske nimetada tema valikut lubatavaks.
Seega ei, ma ei usu, et armastuse nimel on kõik lubatud, kuigi võib-olla arvan, et armastuse nimel on kõik arusaadav. See tähendab, et kõik on arusaadav meie oma õnne saavutamise lõputus püüdes – see
on 21. sajandi muteerunud trend, mis õigustab kõike, mis tehtud ellujäämise nimel.
Võõrandumine on valus probleem kogu tänapäeva maailmas. Kuivõrd puudutab see Hawaii ühiskonda teiste USA osariikidega võrreldes?
Ma arvan, et võõrandumine saarel võib olla selgemalt tajutav, kuna oled tõeliselt isoleeritud arhipelaagis eemal ülejäänud maailmast. Samuti arvan, et on midagi ärritavat tunda end nii isoleerituna ja Misha puhul ka kurvana kohas, mis on nii ilu täis. Kui su välismaailm ja sisemaailm on vastuolus, võid end tunda veelgi enam hüljatuna.
Mida soovitaksite inimestel teha oma rumalate eelarvamuste ületamiseks?
Ausalt öeldes ma ei tea. Minu jaoks oli filmiloo huvitav osa see, kuidas inimesed selliste triviaalsete asjade pärast nagu ambitsioonide puudumine ja rahulolu juba saavutatud eluga Misha üle kohut mõistsid. See hinnang pani ta tundma end nii nurka aetuna, et ta hakkas käituma ebaausalt, mis võiks nüüd tõepoolest olla kriitika vääriline. Seega on film minu jaoks hoiatav lugu, kuid hoiatus mitte selle eest, mis näib esmapilgul – see ei ole kommentaar suurte vanusevahedega suhete ohtlikkuse kohta, vaid surve kohta, mis viis just selle naise sellist suhet otsima.
Filmi „See ei ole armastus?” režissöör Zoe Eisenberg.
